Blogi

Tehisintellekti abil tõlkimine on muutunud või peagi muutumas paljudele ettevõtetele igapäevaseks praktikaks. See on kiire, mugav ning enamasti ka piisavalt täpne, et lihtsamaid tavatekste tõlkida. Kuid sageli ei mõelda sellele, kuhu tõlgitav tekst tegelikult liigub ja mida sellega edasi tehakse. Tasuta masintõlge tundub süütu, kuid võib tekitada tõsiseid andmekaitseriske. Selle kirjutise eesmärk on selgitada, millist ohtu need tööriistad võivad endast kujutada ning kuidas ettevõtted saavad tegutseda targalt ja turvaliselt.

Kas oled kunagi tundnud, et ükski sõna ei suuda päriselt edasi anda tunnet, mida soovid kirjeldada? Paljudes keeltes leidub väljendeid, millel pole teistes keeltes otsest vastet. Seda nähtust nimetatakse tõlkimatuseks. See ei tähenda, et sõna oleks võimatu tõlkida, vaid et selle täpne tähendus ja emotsionaalne varjund läheks tõlkes kaduma.

Maailmas räägitakse hinnanguliselt umbes seitset tuhandet keelt, kuid veidi alla poolte neist on ohustatud. Keeled ei kao nipsust, vaid hääbuvad aeglaselt, põlvkond põlvkonna järel. Mõnes kogukonnas võib see võtta sadu aastaid, mõnes aga vaid paar aastakümmet.

Oled sa kunagi mõelnud, miks kirjutab arst diagnoosi ladina keeles? Või miks on bioloogiaõpikus kõik looma- ja taimenimed välja toodud ka ladina keeles? Või miks juuratekstides kasutatakse endiselt väljendeid nagu de facto ja pro bono? Ladina keel on ju niinimetatud „surnud“ keel, seda ei räägi enam ükski rahvas, kuid ometi puutume sellega pidevalt kokku. Kuidas see võimalik on? Vastus peitub ladina keele erilises rollis ajaloo jooksul.

Tänapäeval vaatame rohkem filme ja sarju kui kunagi varem. Netflix, YouTube ja teised voogedastusplatvormid toovad meie ette eri keeltes lugematul hulgal sisu. Selleks, et publik saaks seda täiel määral nautida, on vaja häid subtiitreid. Nende tõlkimine on aga paras pähkel, erinedes kohati suuresti tavalisest kirjalikust tõlkest.

Tõlkijate vaieldamatult tähtsast rollist räägitakse sageli uhkete konverentside ja rahvusvaheliste lepingute kontekstis, kuid tegelikult on nende töö väga oluline ka kriisi- ja konfliktipiirkondades. Seal, kus keelebarjäärist tekkinud möödarääkimine võib põhjustada tulevahetusi ning elude kaotusi, on tõlgid need, kes võimaldavad inimestel üksteisega suhelda, koostööd teha ja rahu poole püüelda.

Tõlkija puutub – eriti ilukirjanduse tõlkimisel – sageli kokku slängiga. Släng on kõikjal osa igapäevasest keelest ning selle erinevaid variante kasutavad nii noored kui vanad, aga ka erinevad subkultuurid. Slängisõnad ja -väljendid muudavad keele elavaks ja värvikaks, kuid släng on tõlkimiseks üks keerukamaid vorme. See ei tähenda lihtsalt sõnade otsest ümberpanemist, vaid üldjuhul tuleb tublisti nuputada. Släng on tihedalt seotud konkreetse kultuuri  ja ajastuga ning keele kõnelejate identiteediga. Selles artiklis räägime, miks slängi tõlkimine on keeruline, millised takistused sellega kaasnevad ning kuidas tõlkijad neid ületavad.

Masintõlge on pidevalt arenev valdkond, mida on viimastel aastatel aidanud oluliselt täiustada tehisaru (AI) ja süvaõppe (deep learning) kasutamine. Üks silmapaistvamaid edusamme on neurovõrgustikul põhinevad tõlkesüsteemid (NMT, Neural Machine Translation), mis on muutnud masintõlke täpsemaks ja loomulikumaks. Masinõppel põhinevad NMT süsteemid suudavad luua kvaliteetseid tõlkeid ka keerukates keeltes, näiteks hiina, araabia või ka erinevates murdekeeltes.

Viimastel aastatel on AI-tõlge teinud suure arenguhüppe. Tehisaru (AI) suudab tõlkida tekste kiiremini kui inimene ja käsitleda suuri andmemahtusid. Paljud ettevõtted kasutavadki juba AI-tõlget, et vähendada kulusid ja tõlkida mahukaid tekste väga lühikese ajaga.

Universaalse keele idee on olnud inimeste mõtetes juba sajandeid. Unistus sellest, et maailm räägiks üht keelt, on aeg-ajalt ikka päevakorda tõusnud. Keelebarjäärid takistavad sageli suhtlemist ning seetõttu usuvad osad inimesed, et ühise keele kasutusele võtmine võiks luua parema globaalse ühenduse. 

Kas oled kunagi vaadanud filmi või lugenud raamatut ja tundnud, et tõlgitud nali lihtsalt ei tööta? Või vastupidi – oled näinud tõlget, mis on isegi naljakam kui originaal? Huumori tõlkimine on üks keerulisemaid ülesandeid, millega tõlkijad kokku puutuvad. See sõltub keelest, kultuurist ja kontekstist ning mõnikord võib nali tõlkes täielikult kaduda. Selles artiklis vaatleme, miks on huumorit raske tõlkida ja kuidas tõlkijad seda ikkagi edukalt teevad.

Teadustõlge on oluline osa nii teadus- kui ka tõlkemaailmast. See aitab teaduslikku infot tõlkida nii, et see oleks arusaadav erinevates keeltes. Kuna teadustööd on sageli keerulised ja sisaldavad spetsialiseeritud terminoloogiat, peab tõlkija väga hästi mõistma nii lähte- kui sihtkeelt ning evima teadmisi ka konkreetsest teadusharust.

Tõlkijate ja keeleekspertide tööl on läbi ajaloo olnud väga oluline roll. Nende oskused pole piirdunud üksnes tarbetekstide tõlkimisega – nad andnud panuse suurtesse ajaloolistesse avastustesse ja ka rahvusvahelise geopoliitika kujundamisse. Üks parimaid näiteid on seotud Teise maailmasõja aegse Enigma koodi murdmisega, mis mängis otsustavat rolli sõja võitmisel. Tõlkijad on aidanud ka paremini mõista muistseid tsivilisatsioone, nagu näitas Rosetta kivi dešifreerimine, ning andnud oma panuse tänapäeva julgeolekusse. Edasi lugedes saad täpsemalt teada, kuidas on tõlkijad ja lingvistid olnud keskses rollis erinevate salakirjade ja salapäraste dokumentide mõistmisel.

Tõlkija ja teoloog Püha Hieronymus sündis 347. aasta paiku Rooma provintsis Dalmaatsias, praeguse Itaalia ja Sloveenia piirialadel, Stridoni linnas. Ta on üks maailma tuntumaid tõlkijaid, kelle töö on jätnud ajalukku sügava jälje. Tema Piibli ladinakeelne tõlge ehk Vulgata on saanud Lääne kristliku traditsiooni oluliseks aluseks. Hieronymuse elu ja töö on suurepärane näide sellest, kuidas tõlkimine pole vaid sõnade ühest keelest teise tõstmine, vaid midagi palju enamat ja sügavamat.

Tehniline tõlge hõlmab keeruka ja tehnilise sisu, näiteks kasutusjuhendite, teaduslike uurimuste, dokumentatsioonide ja tehniliste üksikasjade tõlkimist. Kuna sellised tekstid on seotud kindlate valdkondadega nagu inseneriteadus, infotehnoloogia vm, nõuab see tõlkidelt lisaks siht- ja lähtekeele oskusele ka erialast kompetentsi. Tehnilise tõlke puhul on kriitiline, et tõlge oleks täpne ning kohalike normide ja regulatsioonidega kooskõlas. Selleta on probleemid ning valestimõistmised kerged tekkima. 

Lihtsalt öeldes on suuline tõlge protsess, kus tõlkija edastab kõneleja sõnumi teises keeles. See on hädavajalik mitmekeelses suhtluses, eriti juhtudel, kus keelebarjääri tõttu võib tekkida olulisi raskusi kõne mõistmisel. Suulist tõlget kasutatakse sageli rahvusvahelistel konverentsidel, läbirääkimistel ja diplomaatilistel kohtumistel. Erinevalt kirjalikust tõlkest toimub suuline tõlkimine reaalajas, eeldades tõlgilt lisaks suurepärasele keele- ja kultuuritunnetusele ka keskendumisvõimet, kiiret reageerimist ja esinemisoskust. Suuline tõlge jaguneb omakorda veel mitmeks liigiks, millest selles postituses ka lähemalt kirjutame.

Rahvusvaheliselt edukas turundus nõuab, et turundusmaterjalid oleksid enamat kui lihtsalt tõlked. Selleks, et saavutada edu ka väljaspool kodumaa piire, peab sõnum olema kultuuriliselt sobiv ja visuaalselt kõnetav just soovitavale sihtgrupile. Järgnevalt käsitlemegi aspekte, mis turundusmaterjalide välisturule suunamisel olulist rolli mängivad.

Tõlkimine on tänapäeva globaliseeruvas maailmas hädavajalik. See aitab ületada keelebarjääre ja suhelda kultuurideüleselt. Masintõlkeprogrammid nagu Google Translate, DeepL ja Microsoft Translator on muutunud populaarseks tänu kiirusele ja kättesaadavusele. Siiski jäävad need tööriistad inimtõlke kvaliteedile alla. See aga ei tähenda, et masintõlkel poleks oma kohta. Mõnes situatsioonis on tõlkimine kasulikum teha just mõne programmi abiga.

Tõlget vajav dokument olemas, lüüakse Google’isse „tõlkebüroo“ ning pärast pealiskaudset veebilehtedel kolamist tunduvad kõik justkui head valikud. Tuleb vaid üks välja valida, onju?

Mõni tõlkeviga ajab lihtsalt naerma, teine aga mõjutab müügitulemusi – ja seda üsna suurel määral. Arvad, et sina turundustekste tõlkides ämbrisse ei astu? Meie kogemus Aabwelli tõlkebüroos ütleb, et see võib juhtuda igaühega. Siin on mitu head näidet, millest sul on nii mõndagi õppida – mõned neist pärinevad meie enda tööst, teised jällegi siin-seal nähtust.

Maailmas on ligikaudu 7000 keelt, samas kui riike on vaid 195. Siiski puudub paljudel neist kirjakeel. Kui oma keel tihti defineerib rahvuse ja on selle kultuuriline väljendus, annab kirjakeel võimaluse oma kultuuri ja ideid maailmaga jagada ning ajas edasi anda. Mis puutub tõlkimise tekke ajalukku, on kirjakeele teke ja areng selle üks oluline alustala.

Oleme aeg-ajalt saanud oma klientidelt küsimusi, kas internetis leidub sõnastikke, mida tõlkebüroo soovitaks kasutada. Samuti on ka tõlkijad meilt küsinud, milliseid veebisõnastikke kasutavad teised tõlkijad. Seetõttu mõtlesimegi siis selgitada välja kõige enam levinumad ja soovitatud sõnastikud, mida võiks kasutada.