Eesti kirjakeelest

Maailmas on ligikaudu 7000 keelt, samas kui riike on vaid 195. Siiski puudub paljudel neist kirjakeel. Kui oma keel tihti defineerib rahvuse ja on selle kultuuriline väljendus, annab kirjakeel võimaluse oma kultuuri ja ideid maailmaga jagada ning ajas edasi anda. Mis puutub tõlkimise tekke ajalukku, on kirjakeele teke ja areng selle üks oluline alustala.

Sõnal „kirjakeel“ võib olla mitu tähendust – see iseloomustab nii keele kirjalikku väljendusvormi kui ka ühtlustatud ja normitud keelekuju, mis vastandub näiteks murdekeeltele. Kirjaliku kõne ja suulise kõne suurim erinevus ongi vastamine normidele, mis teeb kirjakeele kõigile ühtselt arusaadavaks ja ametlikuks.

Eesti keelt kõneleb maailmas ligi 1,1 miljonit inimest, kellest 0,9 miljonit elab Eesti Vabariigis. Paljudele on teada, et eesti keel kuulub läänemeresoome keelte hulka, nimelt soome-ugri keelkonda. Eesti keel kujunes omaette keeleks juba tuhatkond aastat tagasi põhjaeesti murderühma (maamurde) ja lõunaeesti murderühma lähenemise tulemusena. Kirjakeel arvatakse olevat kujunenud alates 16. sajandist, mil tekkisid eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk Tallinna ja Tartu keel. Tänapäeva kirjakeelel on aga kõige enam ühist põhjaeesti murdega, millele pani aluse see, et esimene eestikeelne piibel oli 1739. aastal tõlgitud põhjaeesti keelde.

Alates 19. sajandist hakati püüdlema ühise kirjakeele loomise poole, mistõttu lõunaeesti kirjakeel hääbus. Ühise eesti keele normimisel võeti eeskuju soome keelest, samuti tegeleti sõnavara rikastamisega. Sajandi keskpaigast tekkis järjest enam juurde eesti soost haritlasi ning järjest enam väljastati eestikeelset õppe- ja ilukirjandust, samuti sõnaraamatuid.

Kui aga minna ajas tagasi, leidub esimene eestikeelne kirja pandud sõna hoopis 13. sajandi Henriku Liivimaa kroonikas. Ladinakeelse teksti sees on hüüe „Laula! Laula! Pappi!“, seega on sõna „laula“ esimene eestikeelne kirjalik sõna. Eks me eestlased olegi ju laulurahvas. Vanim eestikeelne raamat on aga pärit 1535. aastast, see on Wittenbergis trükitud katekismus.

Mis teeb eesti keelest ühe keerukaima keele, mida õppida? Nimelt on eesti keeles kolm erinevat hääliku pikkusastet – lühike, pikk ja ülipikk –, mis annavad sõnale erineva tähenduse. Eesti keeles puudub tulevikuvorm, selle asemel kasutatakse verbi olevikuvormi. Samuti on meil päris oma kirjapildiga täht „õ“ – sellist pole üheski teises tähestikus ega keeles. Küll aga on eesti keel üks väheseid keeli, mille sõnadel puudub sugu ja kasutuses pole artikleid.

Abiks olnud allikad

Habicht, K., Randmäe, M. (2019). Eesti kirjakeele ajalugu. Emakeele Selts. Kättesaadav: https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2020/06/EKS_ajalugu_v.pdf (vaadatud 24.01.2024)

Erelt, M., Erelt T., Ross, Kristiina. (2007). Eesti keele käsiraamat. Eesti Keele Instituut. Kättesaadav: https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=1 (vaadatud 24.01.2024)

Eesti keel. (2022). Eesti kool. Kättesaadav: https://www.eestikool.eu/veebipaevik/eesti-keel/#2 (vaadatud 24.01.2024)