Miks ladina keel kuhugi ei kao?
Oled sa kunagi mõelnud, miks kirjutab arst diagnoosi ladina keeles? Või miks on bioloogiaõpikus kõik looma- ja taimenimed välja toodud ka ladina keeles? Või miks juuratekstides kasutatakse endiselt väljendeid nagu de facto ja pro bono? Ladina keel on ju niinimetatud „surnud“ keel, seda ei räägi enam ükski rahvas, kuid ometi puutume sellega pidevalt kokku. Kuidas see võimalik on? Vastus peitub ladina keele erilises rollis ajaloo jooksul.
Ladina keel kui haritlaste keel
Ladina keele võidukäik sai alguse Rooma impeeriumiga ning kui impeerium lagunes, jäi ladina keel elama kiriku kaudu. Mungad kopeerisid ja säilitasid ladinakeelseid tekste, nii et teadmised ei kadunud.
Kui tekkisid esimesed ülikoolid, toimus õppetöö täielikult ladina keeles. Kui saksa tudeng ja itaallasest professor arutlesid filosoofia üle, ei olnud neil vaja ühise keele otsimiseks kaugele vaadata, sest mõlemad oskasid just nimelt ladina keelt. Seetõttu nimetataksegi seda sageli Euroopa haritlaste lingua franca’ks.
Ladina keel teaduse kuldajastul
16. ja 17. sajandil sündis tänapäevane teadus. Selle aja suurimad nimed – Galileo, Kepler ja Newton – kirjutasid oma tähtsad teosed ladina keeles. Newtoni „Principia Mathematica“ ilmus 1687. aastal ja oli kirjutatud täielikult ladina keeles: kui see oleks olnud näiteks inglise keeles, poleks prantslane või sakslane seda ehk kunagi lugeda saanud. Ladina keel tagas, et avastused levisid kiiresti üle kogu Euroopa, ning aitas märkimisväärselt kaasa teaduse kiiremale arengule.
Filosoofid ja teoloogid kasutasid samuti ladina keelt. Augustinus, Aquino Thomas ja Descartes arutlesid selles keeles elu sügavate küsimuste üle. Ladina keel oli neutraalne ja rahvusvaheline, tänu sellele ei tekkinud probleeme, emma-kumma mõtleja emakeeles parajasti rääkima peaks.
Kuidas ladina keelel tänapäeval läheb?
Kuigi igapäevases suhtluses me ladina keelt reeglina ei kuule, on see paljudes valdkondades endiselt oluline, näiteks:
Meditsiin: Arstid kasutavad anatoomiast rääkides ladinakeelseid nimetusi. Näiteks musculus biceps brachii on õlavarre kakspealihas. Kui Eesti ja Jaapani arstid konverentsil kohtuvad, kasutavad mõlemad just seda ladinakeelset terminit.
Bioloogia: Kõik liiginimed on ka ladina keeles. Homo sapiens on inimene, canis lupus on hunt. See välistab segaduse ning loob teadusmaailmas ühtse terminisüsteemi.
Õigus: Juristid kasutavad jätkuvalt väljendeid nagu habeas corpus või de iure. Need lühikesed ladinakeelsed fraasid on täpsemad kui pikad ja kohati lohisevad juriidilised tõlked. Huvitava faktina võib ka välja tuua, et Soome Yle üks rahvusvaheliselt tuntumaid programme oli ladinakeelsed uudised ehk Nuntii Latini, mis oli iga nädal eetris lausa 30 aastat (1989-2019).
Miks ladina keel on oluline ka tõlkijale
Tõlkijad puutuvad ladina keelega kokku sagedamini, kui esmapilgul arvata võiks. Esiteks, nagu mainitud, leidub õigustekstides, meditsiiniartiklites ja teaduslikes materjalides hulgaliselt ladinakeelseid sõnu ja lühendeid.
Teiseks, kui tõlkija teab ladinakeelseid tüvesid, muutub töö lihtsamaks. Näiteks eesliide cardio- viitab südamele, neuro- närvisüsteemile. Selline teadmine aitab kiiresti mõista teksti sisu.
Lisaks tagab ladina keel ühtsuse. Kui üks mõiste on ladinakeelne, saab seda kasutada muutmata kujul, sõltumata sihtkeelest. See hoiab ära valestimõistmist ning teeb võimalikuks täpse suhtluse eri keeli kõnelejate vahel.
Kas inglise keel on uus ladina?
Võiks ju arvata, et inglise keel täidab praegu sama rolli, mida omal ajal ladina keel. Rahvusvahelised teadusartiklid, poliitika ja tehnoloogia on valdavalt ingliskeelsed.
Kuid ladina keele lugu näitab, et keel võib oma „surmast“ hoolimata elada edasi sajandeid ja mõjutada kõike ümbritsevat. Samuti tasub mainida, et kuigi ladina keele emakeelena rääkijaid enam ei ole, siis ametlikult on ikkagi tegu Vatikani ametliku riigikeelega.
Kokkuvõtteks
Ladina keel on paradoksaalne. Ühelt poolt „surnud“, teisalt igavesti elus. See on peidus meie arstikabinettides, seadustes ja õpikutes. See on keel, mis aitas kujundada teaduse ja kultuuri näo ning on oluline ka tänapäeval, kus lingua franca on muutunud. Samas ei piirdu ladina keel vaid teadustöödega: näiteks 1958. aastal ilmus ladinakeelne “Karupoeg Puhh” (“Winnie ille Pu”), millest sai esimene võõrkeelne ning siiani ainus ladinakeelne New York Timesi bestseller.
Kui soovid veel tõlkimise kohta veel põnevaid artikleid lugeda, vaata meie blogi! Ning kui sul on vaja tõlketeenust, olgu siis ladina keeles või mitte, võta julgelt ühendust!
