Tõlkimatud sõnad: miks mõnes keeles on väljendeid, mida teistes ei ole

Kas oled kunagi tundnud, et ükski sõna ei suuda päriselt edasi anda tunnet, mida soovid kirjeldada? Paljudes keeltes leidub väljendeid, millel pole teistes keeltes otsest vastet. Seda nähtust nimetatakse tõlkimatuseks. See ei tähenda, et sõna oleks võimatu tõlkida, vaid et selle täpne tähendus ja emotsionaalne varjund läheks tõlkes kaduma.

Keeled kujunevad kultuuri ja keskkonna kaudu. Iga rahvas loob sõnu selleks, et väljendada endale olulisi kogemusi ja väärtusi. Kui mõni nähtus on ühes ühiskonnas igapäevane, aga teises tundmatu või harv, võibki juhtuda, et sellele puudub vaste. Niinimetatud tõlkimatud sõnad on seega märk sellest, kuidas eri rahvad maailma tajuvad.

Mis on tõlkimatus?

Keeleteaduses räägitakse kahest peamisest tõlkimatuse liigist: leksikaalsest ja kultuurilisest.
Leksikaalne tõlkimatus tähendab, et teises keeles lihtsalt puudub otsene sõna sama tähenduse edasiandmiseks. Näiteks ingliskeelne serendipity kirjeldab juhuslikku, kuid õnnelikku avastust. Eesti keeles võib seda seletada kui „õnnelikku juhust“ või „pimedat õnne“, ent sõnapaarid ise ei kanna sama tunnetuslikku varjundit.

Kultuuriline tõlkimatus on sügavam. See tekib siis, kui mõiste ise on seotud kindla maailmavaate, traditsiooni või elustiiliga. Hea näide on jaapani wabi-sabi, mis viitab ilu leidmisele lihtsuses ja ebatäiuses. Sellist esteetilist mõtteviisi paljudes teistes kultuurides ei ole, mistõttu puudub ka otsene vaste.

Keele ja kultuuri seos

Keel ja kultuur on tihedalt seotud. Sõnavara peegeldab seda, mida üks rahvas peab oluliseks. Näiteks hawaiilastel on üle kahesaja erineva sõna vihma kirjeldamiseks, kuna see mängib nende elus suurt rolli.
Mõned keeleteadlased väidavad, et keel mõjutab meie mõtlemist ja maailmatunnetust. See tähendab, et sõnad, mida me kasutame, kujundavad osaliselt ka seda, kuidas me reaalsust tajume.

Näiteid tõlkimatutest sõnadest

Tõlkimatuid sõnu on palju ning neid esineb pea igas keeles. Siin on mõned tuntumad näited:

• Saudade (portugali) – igatsuse ja melanhoolia segu, sageli millegi või kellegi järele, mida ei saa enam tagasi.
  
• Lagom (rootsi) – tähendab „parasjagu“; mitte liiga palju ega liiga vähe. Samas võib seda tõlkida ka kui „tasakaalus“, „piisavalt“ või „ideaalselt“.
  
• Wabi-sabi (jaapani) – ilu ebatäiuslikkuses, lihtsuses ja ajutisuses.
  
• Gezelligheid (hollandi) – soe, sõbralik ja hubane koosolemine, tunne, mida näiteks ingliskeelne cozy täielikult ei väljenda.
  
• Meraki (kreeka) – millegi tegemine kire ning hingega.
  
• Jayus (indoneesia) – nali, mis on nii halb, et on naljakas.
• Hygge (taani) – rahulolu, mis tuleneb hubasusest ja seltskonnast.

Need sõnad avavad akna teise kultuuri mõttemaailma. Need ei räägi ainult keele eripäradest, vaid ka sellest, mida inimesed väärtustavad ja kuidas nad oma kogemusi kirjeldavad.

Kuidas tõlkijad selliste sõnade puhul käituvad?

Tõlkijad kasutavad mitut strateegiat. Mõnikord valitakse selgitav tõlge, kus üks sõna asendatakse mitmesõnalise väljendiga. Näiteks lagom võib eesti keeles olla „parajalt“ või „täpselt nii palju, kui vaja“.
Teine võimalus on laenamine, kus sõna jäetakse algsel kujul ja seletatakse tekstis, näiteks jaapani wabi-sabi. Seda kasutatakse üldiselt sõnade puhul, mille originaalkeelde jätmine on laialt levinud.
Kolmas viis on kohandamine, kus otsitakse lähim vaste sihtkeelest, isegi kui tähendus pole identne.

Kokkuvõtteks

Tõlkimatud sõnad näitavad, et keel ei ole ainult suhtlusvahend, vaid ka kultuuri peegelpilt. Need sõnad teevad tõlkija töö keerulisemaks, kuid samas ka huvitavamaks.
Tõlkimatus ei pruugi olla barjäär, vaid pigem tõestus keelte ja kultuuride rikkusest. Kui me õpime neid sõnu tundma, õpime paremini mõistma ka teiste kultuuride esindajaid ja nende eluviisi.