Kuidas tõlkida veebilehte kasutajakogemust rikkumata?
Veebilehe tõlkimine ei ole lihtsalt fraaside vahendamine ühest keelest teise. See on ka kasutajakogemuse kohandamine. Hea tõlge võimaldab veebilehte kasutada sujuvalt, samas kui halb tõlge sunnib kasutaja peatuma ning kukalt kratsima.
Mitte pelgalt tekst
Veebileht ei koosne ainult tekstist. Oluline osa on kasutajakogemuse disainil. Inimene ei loe veebilehte nagu raamatut, vaid otsib tihti üksnes endale vajalikku infot ning sooritab oste ja täidab vorme.
Seepärast peab tõlge toetama veebilehe disaini. Sama sõna võib erinevates kontekstides tähendada erinevaid asju ning kui alati ühe malli järgi tõlkida, ei pruugi kõik tulemused olla üheselt mõistetavad.
Hea veebilehe tõlge arvestab konteksti. Küsimus ei ole ainult selles, mida sõna tähendab, vaid ka millist tegevust kasutajalt oodatakse.
Suure mõjuga väikesed sõnad
Veebilehel olevatel lühikestel tekstidel – näiteks nuppudel, veateadetel või menüüdes – on hoolimata väiksusest suur kaal.
Näiteks sõna continue võib eesti keelde tõlkida nii „jätka“ kui ka „edasi“. Mõlemad variandid on õiged, aga mõju kasutajale võib olla erinev. Submit võib tähendada nii „saada“, „esita“ kui ka „kinnita“. Vale tõlkevalik võib panna kasutaja ostus või vormi täitmises kõhklema.
Kui kasutaja ei saa aru, mis juhtub pärast klikki, võib ta oma toimingust lihtsalt loobuda. Seetõttu peab tõlge olema selge ja konkreetne. Tõlkija peab mõtlema, mida nupp tegelikult teeb, mitte ainult sellele, mida sõna tähendab.
Oluline on ka järjepidevus. Kui ühes kohas kasutatakse „jätka“ ja teises „edasi“ sama tegevuse jaoks, võib see kasutaja segadusse ajada. Ühtne sõnakasutus aitab luua kasutajale kindlustunnet.
Teksti pikkus ja disain
Sõnad on erinevates keeltes eri pikkusega ning see võib tekitada probleeme. Näiteks ei mahu tekst nupule või laused murduvad ebasobivates kohtades.
Seepärast peabki tõlkija arvestama lehe disainiga. Mõnikord tuleb leida lühem väljend või muuta sõnastust, et tekst disainiga sobitada. Lisaks tuleb arvestada ka mobiilivaatega. Väiksemal ekraanil on ruumi veelgi vähem, seega tõlge, mis töötab arvutis, ei pruugi telefonis hästi toimida.
Kultuurilised erinevused
Keeled ei erine ainult sõnade pikkuse, vaid ka tähendusvarjundite ja stiili poolest.
Inglise keeles kasutatakse sageli väga otseseid üleskutseid nagu sign up now. Eesti keeles võib see tunduda liiga käskiv, kasutajad eelistavad sageli neutraalsemat tooni. Mõnes keeleruumis on mõistlik kasutada ametlikumat ja neutraalsemat tooni, teises töötab aga sõbralikkus ning kõnekeelsus.
Tõlge peab sihtkasutajat veenma. Kui toon on vale, võib tekst tunduda kummaline või ebausutav. Liiga agressiivne või ebaloomulik sõnastus võib panna kasutaja lehe usaldusväärsuses kahtlema.
Veateated ja selgus
Üks veebilehtede sageli unustatud osi on veateated. Need ilmuvad ekraanile siis, kui midagi läheb valesti. Just sellistel hetkedel vajab kasutaja kõige rohkem selgust.
Halb veateade on üldine ja segane, näiteks lakooniline „tekkis viga“. Hea veateade ütleb, mis juhtus ja kuidas tuleks edasi toimida.
Tõlkimisel tuleb seda arvestada, sest otsetõlge ei pruugi olla piisav. Vahel tuleb lauset sihtkeeles kohandada, et see kasutajale kasulikuks muutuks.
Tõlkija kui kasutajakogemuse kujundaja
Tõlkija roll ei ole üksnes keeleline. Hea veebilehe tõlkija mõtleb ka nagu UX-disainer.
See tähendab, et tõlkija peab nägema tervikut. Ta mitte ainult ei tõlgi sõnu, vaid loob ka veebilehe kasutajakogemust.
Kokkuvõtteks
Veebilehe tõlkimine on rohkemat kui lihtsalt teksti ümberpanek. See tähendab sisuliselt kasutajakogemuse kohandamist teise keelde. Oluline on selgus, kontekst ja sobiv toon.
Hea tõlge ei ole alati see, mis on sõna-sõnalt korrektne. Hea tõlge on see, mis aitab kasutajal veebilehel hõlpsalt ja kindlalt tegutseda.
