Milline keel on kõige keerulisem?

Küsimuse „Milline keel on kõige keerulisem?” all mõeldakse tavaliselt keele õppimise raskusastet. Enamasti peetakse silmas keeli, millel on keeruline grammatika, raske hääldus või kõneleja emakeelest erinev kirjasüsteem. Tuntumatest keeltest mainitakse sageli näiteks mandariini või araabia keelt, mille õppimine võib esmapilgul tunduda lausa võimatu.

Tegelikult ei ole keele keerukus kunagi täiesti objektiivne. See sõltub sellest, kes ja millisel eesmärgil keelt kasutab. Näiteks keeleõppija ja tõlkija võivad sama keelt kogeda väga erinevalt.

Mida tähendab „keeruline keel“?

Keele keerukust saab defineerida mitut moodi. Mõnele tähendab see tema emakeelest täiesti erinevat grammatikat. Teise jaoks muudab keele raskeks hoopis sõnade hääldus. Teine kord teeb keele keeruliseks hoopis see, kui tuleb tunda suures mahus kultuurilist ning ajaloolist tausta.

Keeleõppija jaoks on oluline, kui kiiresti ta suudab võõras keeles rääkima õppida ja teistest kõnelejatest aru saada. Tõlkija seisukohast on aga tähtis, kas tekst on üheselt mõistetav ja kas selle tähendust saab teise keelde võimalikult täpselt edasi anda.

Keeled, mida peetakse õppijale väga keeruliseks

Üks tuntumaid näiteid on mandariini keel, milles on olulisel kohal tonaalsus, mis tähendab, et sama silp võib erinevalt hääldades tähendada täiesti erinevaid asju, olenevalt sellest, millist neljast põhitoonist parasjagu kasutatakse. Lisaks kasutatakse tavapärase tähestiku asemel kirjamärke, mida tuleb meelde jätta tuhandeid. See muudab keele õppimise aeglaseks ja väsitavaks. Samas aga on mandariini keele grammatika üsna lihtne, kuna seal pole käändeid.

Araabia keelega on hoopis teistsugused probleemid. Suurim raskus on see, et kirjakeel ja igapäevane kõnekeel erinevad suuresti. Samuti ei ole näiteks Marokos räägitav araabia keele variant sama, mida kasutatakse Egiptuses või Süürias, kuna tänapäevane araabia keel on 27 erineva variandiga makrokeel. Lisaks on grammatika keeruline ja sõnad moodustuvad juurtüvedest ning pole üksteisest nii eraldiseisvad kui euroopa keeltes, mis võib õppijas üksjagu segadust tekitada. Tõlkija jaoks muutub araabia keel eriti keeruliseks siis, kui tekstis on läbisegi kirjakeel ja erinevad dialektid või kui tähendus sõltub tugevalt kultuurilisest ja religioossest taustast.

Väiksemad keeled võivad õppijale olla sama keerulised või isegi keerulisemad kui suured nn maailmakeeled. Mõnes keeles on väga palju käändeid, teistes on eraldi viisakusvormid või grammatilised kategooriad, mida paljudes suuremates keeltes ei eksisteeri. Sageli on selliste keelte kohta ka vähe õppematerjale. See tähendab, et õppija peab väga palju iseseisvat tööd tegema.

Keeleõppija ja tõlkija erinevad vaatenurgad

Tõlkija tegeleb konkreetse teksti, mitte igapäevase suhtlemisega ning seetõttu ei ole talle sugugi alati kõige raskem keel see, millel on keeruline grammatika või hääldus.

Tõlkija jaoks muutub keel raskeks siis, kui tähendus ei selgu öeldust otse, kui suur osa infot jääb ridade vahele. Kui tekst eeldab lugejalt tekstiväliseid teadmisi.

Näiteks jaapani keeles jäetakse sageli alus ehk subjekt üldse mainimata. Lugeja peab konteksti põhjal aru saama, kellest jutt käib. Samuti on mitmeid keeli, kus „ei“ otseselt välja ei öelda, vaid sellele vihjatakse. Tõlkija peab otsustama, kas ja kuidas see kaudsus teises keeles välja tuua.

Väikesed keeled ja suur vastutus

Väikeste keelte puhul kaasneb tõlkimisega sageli suurem vastutus. Terminoloogia võib olla alles kujunemas, eriti uutes valdkondades, näiteks tehnoloogia- või teadusvallas, seega peab tõlkija tegema rohkem loomingulisi otsuseid ja n-ö kujundama keelt ise.

Kui keelt oskab vaid väike hulk inimesi, võib üks ebatäpne tõlge hakata korduma ja kinnistuma ning hiljem on seda paraku väga raske parandada.

Kokkuvõtteks

Kõige keerulisemat keelt ei ole olemas, sest ükski keel ei ole iseenesest raske ega lihtne. Tõlkija jaoks on kõige raskem keel see, mille puhul kontekst on ebaselge, mille sihtrühm pole täpselt määratletud ja mille tõlkelt oodatakse korraga nii täpsust kui ka n-ö loomulikku kõla. Hea tõlge algab arusaamisest, mida tekstis tegelikult öeldakse ja kellele see on mõeldud.