Maailma legendaarseimad tõlkeapsud

Suur osa tõlkevigu on pigem naljakad kui ohtlikud. Kes meist poleks näinud veidraid menüüsid või automaattõlkeid, mis panevad kulmu kergitama? Eestiski pani 2000ndate alguses külastajaid kulme kergitama ühe linna esindusrestorani menüüs toretsev soomekeelne „Syöpäkeitto“ – paraku tähendab syöpä vähkkasvajat, vähisupp on rapukeitto. Mõnikord võivad aga valesti tõlgitud sõnad kaasa tuua palju suuremaid probleeme. Tõlkevead on läbi ajaloo tekitanud diplomaatilisi arusaamatusi, kahjustanud ettevõtete mainet ja läinud maksma miljoneid.

Käesolevas blogipostituses heidame valgust kuulsaimatele tõlkeapsakatele, mille mõju ei saa kohe kindlasti alahinnata. 

Kui sõna muudab ajaloo kulgu

1956. aastal ütles Nõukogude Liidu juht Nikita Hruštšov vastuvõtul Poola saatkonnas Moskvas lääneriikide diplomaatidele vene keeles lause, mis tõlgiti „me matame teid“. („Мы вас похороним!“ – tõlge: „We will bury you“.) Läänes tõlgendati seda kui otsest ähvardust ning külma sõja kontekstis mõjus selline sõnum eriti teravalt.
Hiljem on aga väidetud, et väljendi tegelik tähendus oli pigem „me elame teid üle“, ka 1963. aastal Jugoslaavias peetud kõnes selgitas Hruštšov ise: „Ma ütlesin kord: ‘Me matame teid’ ja tekitasin sellega pahameelt. Muidugi ei mõelnud ma sõna otseses mõttes labidaga haua kaevamist – teie enda töölisklass matab teid.” Kas tegemist oli tõlkeveaga või mitte, on siiani vaidluse all. Selge on aga see, et üks lause mõjutas seda, kuidas lääneriigid Nõukogude Liitu nägid ning milliseid otsuseid vastu võtsid.

Veel kuulsam näide pärineb Teise maailmasõja lõpust. Vastates Potsdami deklaratsioonile, milles Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Hiina esitasid Jaapanile ultimaatumi ning nõudsid tingimusteta alistumist, kasutas Jaapani valitsus sõna mokusatsu (koosneb märkidest 黙 (moku – vaikus) ja 殺 (satsu – tapmine)). Sellel sõnal on mitu võimalikku tähendust, nimelt võib seda tõlkida kui „ei kommenteeri“, kuid ka „eirame vaikse põlgusega“ vms. USA president Harry Truman tõlgendas seda kui jaapanlaste kangekaelset ja põlgavat keeldumist alistuda. Ajaloolased vaidlevad tänaseni, kui suur mõju sellel sõnal ning vastaval tõlkel tegelikult oli ning kas see võis kiirendada otsust heita Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid, kuid sellest on saanud üks kuulsamaid näiteid mitmetähenduslikkuse ohtudest.

Piinlikud tõlkevead maailma silme all

Tõlkevead ei juhtu ainult ametlikes dokumentides või valitsuste tagatubades. Mõnikord võivad need sündida ka laval või otse-eetris.

1977. aastal külastas Ühendriikide president Jimmy Carter Poolat. Tema kõnesid tõlkis inimene, kelle inglise keele oskus jättis tublisti soovida, ning seetõttu olid tulemuseks mitmed piinlikud apsakad. Üks presidendi lause (I wish to learn your opinions and understand your desires for the future) muutus poolakeelses tõlkes selliseks, nagu sooviks ta poolakaid intiimselt tundma õppida (tõlk kasutas poolakeelset sõna pożądania, mis tähendab pigem seksuaalset iha või lihalikku himu). Teine lause (I left the United States this morning) jättis tõlkes aga mulje, et Carter lahkus Ameerika Ühendriikidest lõplikult ega plaani enam kunagi kodumaale naasta.

Publik sai loomulikult aru, et midagi läks ikka väga valesti, kuid juhtum näitas hästi, kui tähtis on professionaalne suuline tõlge. Kusjuures, pärast kirjeldatud fiaskot asendati tõlk teisega, kuid seegi ei läinud hästi – uus tõlkija ei saanud kohati Carteri lõunaosariiklase aktsendist aru ja lihtsalt vaikis pikkade pauside ajal, et mitte ka ise vigu teha.

Vead, mis lähevad kalliks maksma

Ka ettevõtted on saanud väga valusaid õppetunde, et tõlkimine pole tõesti asi, mille pealt kokku hoida.

2009. aastal kasutas HSBC Bank ingliskeelset reklaamlauset „Assume Nothing“ („Ära eelda midagi“). Mitmes riigis tõlgiti see aga tähenduses „Ära tee midagi“ (“Do Nothing”). Algne sõnum kadus täielikult ning probleemi lahendamiseks pidi pank käivitama uue rahvusvahelise kampaania „The world’s private bank“ (“Maailma erapank”), mille maksumuseks hinnati umbes 10 miljonit dollarit.

Sarnaseid raskusi koges ka Coca-Cola 1920ndatel Hiina turule sisenedes. Ettevõte püüdis leida hiinakeelset nime, mis kõlaks sarnaselt originaalile. Esialgsed variandid, mis üritasid foneetiliselt kopeerida brändinime kõla, andsid aga üpriski kummalisi tähendusi (nagu näiteks „Hammusta vahakullest“, „Vahaga täidetud mära“ jms). Lõpuks leiti konkursi tulemusena nimi, mis säilitas foneetilise sarnasuse ja kandis positiivset sõnumit, neljast hiina kirjamärgist koosnevat nime võiks tõlkida kui “Maitsev ja lõbus”. See näitas, et edukas tõlge tähendab sageli palju enamat kui lihtsalt sõnade asendamist või kõla jäljendamist, eriti kui tegu on nii omapärase keelega nagu mandariini keel. Sarnane juhtum oli Pepsi Colal 1960. aastatel Taiwani turule sisenedes, kus algne reklaamlause „Come Alive with Pepsi Generation“ tõlgiti tähendusse „Pepsi toob sinu esivanemad hauast tagasi“. Ka kiirtoidukett KFC-l on Hiinas raskusi olnud: nende kuulus lööklause “Finger-lickin’ good“ tõlgiti esialgu mandariini keelde kui „Söö oma sõrmed ära“.

Valesõbrad pärsivad müüki

Üks kuulsamaid turundusapsakaid pärineb Parker Penilt. Ettevõte soovis reklaamida oma pastakaid lausega „It won’t leak in your pocket and embarrass you“. Hispaaniakeelses tõlkes kasutati aga vale sõna ning tulemuseks oli reklaam, mis kuulutas, et pastakas ei leki taskusse ega tee kasutajat rasedaks. See on suurepärane näide sellest, mida nimetatakse tõlketeaduses „valesõbraks“ (false friend) ehk sõnapaariks, mis kõlab kahes keeles sarnaselt, kuid tähendab eri asju.  Ingliskeelne embarrass tähendab „piinlikkust valmistama“, hispaaniakeelne „valesõber“ embarazar aga „rasedaks jääma või tegema“. Piinlik lugu juhtus ka Fordil, kui ettevõte turundas Brasiilias mudelit nimega Pinto. Selgus, et kohalikus slängis tähendas see aga “väikest peenist“. Uueks nimeks sai Corcel, mis tähendab portugali keeles „kiire hobune“, või „sõjaratsu“. Ja ka näiteks Fordi mudel Fiera tähendab teatud hispaaniakeelsetes riikides (nt Puerto Ricos) „kole vana naine“.

Mõned tõlkeapsud on ka pigem lihtsalt naljakad juhtumid kui suured turunduskatastroofid. Kui paavst Johannes Paulus II 1987. aastal tagasi Miamit külastas, tahtis üks ettevõtja müüa T-särke hispaaniakeelse kirjaga “Ma nägin paavsti”. Kuid ta jättis tähelepanuta asjaolu, et hispaania keeles on määraval artiklil kaks sugu. “El Papa” (“paavst”) asemel trükkis ta särkidele “La Papa” (“kartul”) – „Ma nägin kartulit“.

Need lood on aastate jooksul saanud turundusvaldkonnas peaaegu müütilise staatuse ning neid kasutatakse siiani näidetena, mis võib juhtuda, kui tõlkimisel ei pöörata tähelepanu sõnade tegelikule tähendusele sihtkeeles.

Mida saab nendest juhtumitest õppida?

Kõigil neil juhtumitel on üks ühine joon. Nimelt ei olnud probleemiks tavaliselt grammatika, kuigi ka see võib kindlasti oluline olla. Suurem komistuskivi oli aga kohalik keeleline ja kultuuriline kontekst ning sõnade tähendus.

Tõlge, eriti reklaamide puhul, ei tööta nagu matemaatika. Sama sõna võib eri riikides ja olukordades tähendada väga erinevaid asju ning seetõttu vajab hea tõlge lisaks keeleoskusele ka arusaamist sihtrühmast ja -kultuurist.